
Kilpnääre mõjutab olulisel määral meie tervist ning heaolu, seega on kilpnäärme eest hoolitsemine äärmiselt tähtis. Üha enam diagnoositakse inimestel, eriti naistel, kilpnäärmega seotud väärtalitusi. Paljud peavad koguni tarbima sünteetilisi kilpnäärmehormoone, et tasa teha kilpnäärmehaigusest tekkinud puuduseid. Käesolevas artiklis räägime lahti, mis on kilpnäärmehaiguste juurpõhjuseks ning missugused toidud ja toidulisandid võivad su organismi toetada kilpnäärmeprobleemide korral ja nende ennetuses. Kasutame allikaks Meditsiinimeedium Anthony Williami teost “Kilpnäärmeravi”.
Kilpnääre on suurim sisesekretsiooninääre, mis asub hingetoru ja kõri ees ning külgedel. Selle liblikakujulise näärme ülesandeks on toota hormoone, mis reguleerivad nii organismi ainevahetuse kiirust, kasvu kui arengut. Lisaks vastutab kilpnääre rasvade lõhustumise eest, osaleb valkude ja suhkrute ainevahetuses, reguleerib kehatemperatuuri ning vastutab luuainevahetuse eest. Kilpnäärme poolt toodetavateks hormoonideks on türoksiin ehk T4 ning trijoodtüroniin ehk T3.
Kilpnäärmega seotud haigus võib endast märku anda mitmeti. Levinumateks sümptomiteks on:
Türeoidiit kahjustab kilpnäärme sisenõret tootvaid rakke ning mille tulemuseks võib olla hormoonide puudulikkus.
Hüpotüreoosi puhul ei tooda kilpnääre piisavalt hormoone. Liiga madal kilpnäärme hormoonide tase veres viitab kilpnäärme alatalitlusele. Alatalitlusest võib märku anda seletamatu kaalutõus, kõhukinnisus, kõrge kolesteroolitase, pidev väsimus ning juuste- ja nahaprobleemid.
Hüpertüreoosi puhul toodab kilpnääre hormoone aga liiga palju. Ületalitluse sümptomiteks on kaalukaotus, aga ka suurenenud söögiisu, närvilisus, kerge ärrituvus, rahutus, kuumatalumatus, suurenenud higistamine, haprad ja õhukesed juuksed, ebaregulaarne menstruatsioon, lihaskrambid.
Suurenenud kilpnääre tähendab seda, et kilpnääre on paistes ning suurenenud. Kilpnääremehaigusele omased sümptomid võivad, aga ei pruugi esineda.
Hashimoto türeoidiiti kirjeldatakse kui autoimmuunhaigust, mis võib avalduda igas vanuses, kuid naised on sellele vastuvõtlikumad. Tegemist on kroonilise kilpnäärmepõletikuga, mille korral hakkab keha väidetavalt iseennast ründama, töötades välja kilpnääret hävitavaid antikehi. Etteruttavalt olgu öeldud, et see ei ole teaduslikult tõestatud – see on vaid laialtlevinud teooria – ning tegelikkuses keha iseennast mitte kunagi ei ründa. Mis on Hashimoto türeoidiidi tegelik põhjus, selgub kohe.
Pahaloomulise kilpnäärmekasvaja korral esineb kilpnäärmerakkude piiramatu vohamine, millega võivad kaasneda kilpnäärme suurenemine, sõlmekesed ja kilpnäärme ületalitlus.
Meditsiinimeedium Anthony Williami sõnul peitub kilpnäärmehaiguste taga 95% juhtudest kilpnäärmeviirus ehk Epstein-Barr’i viirus (EBV), mis on ühtlasi nii mononukleoosi kui ka väga paljude teiste erinevate autoimmuunsete haigusseisundite põhjustajaks (ülejäänud 5% korral on kilpnäärmehaiguste põhjuseks kahjulik kiirgus). Miks EBV on arstide radaritelt välja jäänud, on see, et kui veres leitakse EBV antikehi, siis eeldatakse, et inimene on selle viiruse läbi põdenud ja viirus on kehast lahkunud.
Tegelikkuses ei ole viirus kehast lahkunud, kõigest tema rünnaku esimene faas on lõppenud. Kui just seda viirust ei ole teadlikult kehast välja puhastatud, on EBV hoopis pugenud sügavale inimese organitesse, oodates päästikut, mis organismi piisavalt nõrgestaks, et ta saaks uinuvast olekust välja tulla. See võib juhtuda kuude, aastate ja koguni aastakümnete pärast. Kui see juhtub, siis võib EBV alustada rünnakut kilpnäärme vastu, mille tulemusel hakkab keha tema vastu antikehi tootma. Nii võidaksegi diagnoosida autoimmuunhaigus, kuigi tegelikkuses tootis keha antikehi viiruse ja mitte iseenda kudede vastu. Viirus on lihtsalt jäänud radaritelt välja, kuigi üha enam on maailmas arste ja tervishoiutöötajaid, kes on hakanud sellele viirusele tähelepanu pöörama.
Nagu öeldud, võib viirus istuda aastaid sinu kehas ja oodata päästikut, mis aitaks tal oma rünnaku järgmisse faasi minna. Viiruse peamisteks vallandajateks on hallitus, raskemetallid (eriti elavhõbe), tsingipuudus, B12-vitamiini puudus, putuka- ja taimemürgid (sealhulgas DDT), putukamürgid kodus (sipelga- ja prussakamürgid ning muude putukate hävitamiseks mõeldud toksilised aerosoolid), emotsionaalsed traumad ning stress, viirust toitvad retseptiravimid (antibiootikumid ja bensodiasepiinid nõrgestavad immuunsust ning toidavad EBV-d), suured ravimiannused või mitu ravimit korraga, mis mõjuvad immuunsüsteemile kurnavalt, avades viirustele ukse. Samuti mängivad olulist rolli hormonaalsed muutused, uimastite tarvitamine, keha kurnavad vigastused, liiga mitmed magamata ööd, värskest värvist õhku paiskuvad toksiinid ja palju muud. Teisisõnu – kui sinu organismil on liiga palju stressoreid korraga ning liiga vähe toitaineid, mis aitaks tal olukorraga toime tulla, võib see Epstein-Barri viiruse ja kilpnäärmehaiguse valla päästa.
Nagu sa võib-olla märkasid, siis on mitmes kohas mainitud, et üks või teine asi toidab viirust. Meditsiinimeediumi sõnul kasutavad viirused tõepoolest oma elutegevuseks toitu. Neil ei ole küll suud, kuid toit liigub nendeni läbi nende rakumembraani ja samamoodi liiguvad sealt välja ka “söömise” tagajärjel tekkinud jääkproduktid. Kilpnäärmeviirust toidavad paljud toksiinid, sünteetilised ained ja raskmetallid, aga ka mõned toiduained, mida me ise igapäevaselt tarbime – nendest tuleb juttu allpool.
Sellele kõigele vaatamata on meil endil võimalik väga palju ära teha nii kilpnäärmehaiguse ennetamiseks kui ka juba olemasolevast haigusseisundist tervenemiseks. Kuidas oma keha toetada, sellest kohe räägime.
Kõige alus on tervist toetav toitumine ning toksiinidest ja raskemetallidest hoidumine. Meditsiinimeedium on kirjutanud oma teoses “Kilpnäärmeravi” lahti põhjalikult nii erinevate kilpnäärmehaiguste tegelikud põhjused kui ka nõuanded haigustest tervenemiseks. Selleks, et saaksid tervenemisega ning oma organismi toetamisega algust teha juba täna, toome sinuni olulisemad soovitused, mida raamatus rõhutatakse.
Suurepärased abilised kilpnäärme probleemide puhul on veel mango, erinevad marjad, meretaimed (söödavad vetikad), mesi, metsmustikad, papaia, petersell, pirnid, pähklid, redis, ristõielised köögiviljad, rukola, seesamiseemned, seller, sibul, spargel, spinat, tomat, tüümian, vahtrasiirup, viigimarjad ning õunad.
Tervendavad taimed ning toidulisandid võiksid alati tervenemise protsessi juurde kuuluda, aidates organismi turgutada ning patogeenid kiiremini välja tõrjuda. Kilpnäärme puhul tasub kaaluda kindlasti nii joodi, vedela tsinksulfaadi, C-vitamiini, 5-MTHF’i, B-grupi vitamiinide, Kurkumiini, Magneesiumi, Mangaani, Seleeni kui ka aminohapete L-lüsiini ning L-türosiini tarbimist. Lisaks sobivad suurepäraselt ka erinevad vetikad nagu spirulina ja dulse ning vürtsid, näiteks tähtaniis.
Rohkem lisainfot leiad Meditsiinimeediumi raamatust “Kilpnäärmeravi”, milles Anthony William lahkab üksipulgi kilpnäärmega seonduvat, kirjeldab põhjalikult probleemide tekkemehhanisme ning annab soovitusi lõplikult tervenemiseks.
Tervendavad toidulisandid ootavad sind aga ikka meie e-poes!
Selles artiklis esitatud teave on ainult informatiivsetel eesmärkidel; tegemist ei ole meditsiiniliste nõuannetega, siin ei pakuta diagnoosi ega ravi. Terviseprobleemide esinemise korral tuleb pöörduda arsti või tervishoiutöötaja poole. Kui sa soovid kasutada alternatiivseid või uudseid ravivahendeid oma tervise toetamiseks, siis tutvusta seda infot oma perearstile. Vii talle vastavateemaline raamat ning aruta, kas ja kuidas oleks võimalik kasutada terapeutilisi toite ja toidulisandeid oma tervenemises.